Imaq
Saarullik
Erngup nukinga
Sermersuaq
Kyoto
IT mingutsitsinngitsoq
Seqerngup qinnguai
Nunalerineq
Angallaviit
Kalaallit Nunaat aamma silap pissusaa
COP15-imi angusat
Piniartut
Nanoq
News
Calendar
 

News on climate in Greenland and the Arctic

Følg med på den officielle hjemmeside

Læs pressemeddelelser og taler fra COP15

World leaders agreed to the Copenhagen Accord on COP15's last day.

NEWSLETTER:
Recieve latest news:
E-mail:

Nukissaq ukkataralugu

Kalaallit Nunaata siunissamik isumaginninniarluni ilungersuuteqarnerani nukissaqarfik assorsuaq qitiuvoq. Anguniarneqartuuppummi nukissaq minguinnerusoq, ilutigalugulu ineriartornermut tunngavissaq pilersinneqassaaq, minnerunngitsumik suliffissuaqarfiup tungaatigut.

Kalaallit Nunaata nammineq napatittumik aningaasaqarnermik ineriartortinnissaanik kissaateqarnermut ineriartornermik kissaateqarneq assorsuaq atasuuvoq. CO2-mik aniatitsinermik annertusaasussaagaluarluni Kalaallit Nunaata suliffissuaqarnikkut ineriartuaarnermik misileraanissamut periarfissaqarnissaanut tunngavigisat ilagaat pingaarnerutillugu nukissamik nunguttussaanngitsumik tunngaveqartumik nukissamik annertuumik atugaqarfiusumik suliffissuaqarnissamut inissaqartutut periarfissaqarnera, ingammik erngup nukissiornermik.

2007-imi Inatsisartut akuersissutigaat nukissiorfimmut periusissaq aamma iliuusissatut pilersaarut, taannalu periusissat ilaannik sisamanik imaqartuuvoq.

Nukimmik pilersuineq ataqatigiissoq
Kalaallit Nunaanniipput illoqarfeerarpassuit nunaqarfeerarpassuillu, tamarmik nukimmik pilersuinermut tunngatillugu namminneq immikkoortitanik aaqqiinernik peqarnissamik pinngitsaalisaasut. Tamanna akisullunilu sunniuteqarluarfiunngilaq. Taamaattumik ilersuisutut suliffeqarfiup Nukissiorfiit kitaata sineriaani imartami kabeliliornissamut periarfissat misissorpai. Taanna nukissiornermut immikkoortortami nunap ilaata qeqertatut ittumik ingerlatsinermit ataqatigiiffittut ingerlatsinissamut periarfissiissaaq.

Nukimmik sipaarineq atugaqarluartitsilernerlu
Angerlarsimaffinni soorlulusooq sullissivinni suliffeqarfinnilu nukimmik sipaarinerup atuutsilernissaa anguniarneqarpoq. Taamaalisoqarnissaanut sakku ilaatigut tassaavoq ilisimasat siammarternerat, siunnersuineq aamma paasisitsiniaanerit iliuutsillu allat allarparujussuit aqqutigalugit.

Nukik nunguttussaanngitsoq
Nukimmik nunguttussaanngitsumik, ingammik erngup nukinganik annertunerusumik atugaqarnissamik Kalaallit Nunaat anguniagaqarluni misileraavoq, tamannalumi 2008-mi nunap nukimmik pilersugaanerani 40 procent-it missaannik isumaginnittuuvoq. Ullumikkut nunani ikittuinnaasuni Kalaallit Nunaat nukimmik nunguttussaanngitsumik nukimmik atuinerminik annertunerpaamik tunngaveqartitaqartutut akuuvoq.

Kalaallit Nunaanni ullumikkut pingasunik erngup nukissiorfeqarpoq, sisamassaat sanaartorlugu ingerlanneqarpoq, ilimanarporlu suli amerlanerit aamma takkukkumaartut. Kalaallit Nunaanni nukiup nunguttussaanngitsup ilusai allat aamma atorneqarsinnaapput. Ilaatigut tassaapput seqineq aamma anori.

Atugaqarnermut takusassat
2008-mi nukimmik atugaqarnermut naatsorsueqqissaarneq siulleq.

2007-imi nukissaqarfimmi inatsisartut periusissatut aamma iliuusissatut pilersaarut akuersissutigaat. Taanna aaneqarsinnaavoq ugguuna. (Vi har dokumentet elektronisk)

Kalaallit Nunaata nukimmik atugaqarnera pillugu annertunerusut uani.