Imaq
Saarullik
Erngup nukinga
Sermersuaq
Kyoto
IT mingutsitsinngitsoq
Seqerngup qinnguai
Nunalerineq
Angallaviit
Kalaallit Nunaat aamma silap pissusaa
COP15-imi angusat
Piniartut
Nanoq
News
Calendar
 

News on climate in Greenland and the Arctic

Følg med på den officielle hjemmeside

Læs pressemeddelelser og taler fra COP15

World leaders agreed to the Copenhagen Accord on COP15's last day.

NEWSLETTER:
Recieve latest news:
E-mail:

Nukissiuutinik atuineq CO2-millu aniatitsineq

Naatsorsueqqissaartarfik 2008-mi Kalaallit Nunaanni nukissiuutinik atuineq pillugu naatsorsuusiorpoq. Naatsorsoqqissaakkat siunissami ukiumut ataasiarluni tamanut ammasumik saqqummersinneqartalissapput.


Nukissiorneq
Ullumikkut illoqarfiit Tasiilaq, Qaqortoq, Narsaq aamma Nuuk erngup nukinganik innaallagissiorfinnit pingasunit innaallagissamik pilersorneqarput. Taakku innaallagissamik pisariaqartitsinerup 43%-ii tikillugit tunisassiorput. Naalakkersuisut erngup nukinganut suli aningaasaliisarput, 2010-milu Sisimiuni erngup nukinganik innaallagissiorfik nutaaq ammassaaq. Tamatuma peqatigisaanik erngup nukinganik innaallagissiorfiit tallimassaata Ilulissat eqqaanni sananeqarnissaa pilersaarusiorneqarpoq.
2010-mi erngup nukinganik innaallagissiorfiit sisamaasut taakku ukiumut gassit silaannarmik kissatsitsisartut 80.000 tonsit sinnerlugit nalilinnik sipaarfiusumik nukissiortussaapput.
 
Nukissiuutinik atuineq
Kalaallit Nunaata issittumik silaannaqarnera sumiiffiillu isorartuneri pissutaallutik tunngaviusumik nukissiornissaq annertuumik pisariaqartinneqarpoq. 2007-imi nukissiuutinik atuineq 9.576 terajoule-nut (Tj) uuttorneqarpoq, tassalu 2006-imut naleqqiullugu annikinnerulaarluni. Danmarkimi 2007-imi nukissiuutinik atuineq tamakkiisoq 863.470 terajoule-usimasoq assersuutigineqarsinnaavoq.
Nukissiuutinik atuinerup 20%-ia inissianut ilaatigut kiassarnermut ilaatigullu innaallagissamut atorneqartarpoq. Nukissiuutinik atuinerup 80%-ia kingulleq pisortat namminersortullu inuussutissarsiornermik ingerlataqarfiinit atorneqartarpoq.


2004-p kingorna niuernermik sullissinermillu inuussutissarsiuteqartut innaallagissamik ungasianiillu kiassarnermik atuinerat annertusiartorsimavoq, kisiannili aamma gasoliamik atuinerat annikilliartorsimalluni. 2007-imi nukissiuutinik atuinerup 44%-ia pisortat ingerlatsiviinit sullissiviinillu, inuussutissanik niuerfinnit aamma ataasiakkaaraluni niuerfinnit atorneqarsimavoq, 26 aamma 20%-inut avinneqarluni. 10%-ia namminersortut sullissiviinit atorneqarsimavoq.


Innaallagiaq qaammaqqutinut nukissiornermullu atorneqartoqartoq 2004-p kingorna annertusiartorsimavoq.


Kiassarnermut nukissiuutinik atuinermut sila nunallu pissusaa apeqqutaasorujussuusarput, taamaattumillu Kalaallit Nunaanni nunat immikkoortuisa imaluunniit ukiumiit ukiumut nukissiuutinik atuinerup akornanni assersuussinermi atukkat allanngorartorujussuusinnaapput. 2006-imi ukioq issittorujussuummat kiassarnermut nukissiuutinik atuineq annertunerpaavoq, 2005-imilu ukioq kiannerpaasimammat atuineq annikinnerpaasimalluni.


Nukissiuutinik atuinerup suliassaqarfinnut agguarneqarnera ilusiliami matuma kingulianiittumi takuneqarsinnaavoq:
 
2007-imi tunisassiornermik inuussutissarsiuteqartut nukissiuutinik atuinerpaasimapput, 32%-inik atuisimallutik, tassungalu nukissiorfiit (immikkoortut allannguiffiusut) tulliannarupput, 21%-inik atuisimallutik. Tunisassiornermik inuussutissarsiuteqartut kisiisa qiviassagutsigit, aalisarneq suliffeqarfiillu aalisarnermut atatillugu sullissiviusut tunisassiornermik inuussutissarsiuteqartut nukissiuutinik atuinerisa 69%-iinik atuisimapput. Tunisassiornermik inuussutissarsiuteqartuni sanaartorneq nukissiuutinik atuinerup 18%-ianik atuiffiuvoq.


CO2-mik aniatitsineq
2007-imi CO2 aniatinneqartoq tamarmiusoq 679.300 tonsiusimavoq. FN-ip silap pissusaa pillugu allattoqarfianut nalunaarutigineqartut malillugit ullumikkut kalaaleq ataaseq agguaqatigiissillugu ukiumut CO2-mik 11,9 tonsimik aniatitsisarpoq, tassungalu assersuutitut taaneqarsinnaavoq danski ataaseq 12,9 tonsinik aniatitsisarmat. Kyotomi isumaqatigiissummi suliassaqarfiit ilaat ilaatinneqanngillat, tassanilu umiarsuit angallannerat assersuutigineqarsinnaavoq.


Kalaallit Nunaata Danmarkillu 1990-imiit 2007-imut tunngatillugu FN-ip silap pissusaa pillugu allattoqarfianut nalunaarutigisaat – CO2e-mut 1.000 tonsit.
   1990  2000  2000    2005  2007 
Kalaallit Nunaata CO2e-t aniatitai  651,40  558,80   691,10   663,00   679,30
Danmarkip CO2e-t aniatitai 70.893,14  75.662,59   70.968,08   64.355,67   66.600,00


CO2e-t tassaaapput gassit silaannarmik kissatsitsisartut aniatinneqartut CO2-nut tunngavissanut naleqqiullugit naatsorsorneqartut, tassungalu suliffissuit gassit aniatitaat ilaatinneqarput. Amerlanertigut gassinut silaannarmik kissatsitsisartunut arfinilinnut tamanut CO2 kisimi atorneqartarpoq.