Imaq
Saarullik
Erngup nukinga
Sermersuaq
Kyoto
IT mingutsitsinngitsoq
Seqerngup qinnguai
Nunalerineq
Angallaviit
Kalaallit Nunaat aamma silap pissusaa
COP15-imi angusat
Piniartut
Nanoq
News
Calendar
 

News on climate in Greenland and the Arctic

Følg med på den officielle hjemmeside

Læs pressemeddelelser og taler fra COP15

World leaders agreed to the Copenhagen Accord on COP15's last day.

NEWSLETTER:
Recieve latest news:
E-mail:

Kissatsipiloorneq

Nunarsuaq kissatsipiloortarpoq gassit kiammik uterartitsisut, erngup aalannguunnera aamma CO2 silaannarsuarmiilerlutik Nunamik avatangiigaangata. Tamakkua kiak Nunarsuarmit aniasoq uterartittarpaat.

Kissatsinneq pissusissamisooraluarpoq. Nunarsuaq kissatsitaanngikkaluaruni 30 gradit C-iusinik maannakkornit issinnerussagaluarpoq.

Oqorsagaavallaarneq
Kissatsinneq sakkortuallaaleruni ajoqutaalissaaq, taamaalisarpoq inuit aniatitaat – CO2, lattergassi methanilu –  Nunarsuaq kaajallallugu avatangeraangassuk. Taamaalitillugu Nunarsuaq ileqqussamisut kiammik aniatitsisinnaajunnaartarpoq. Kissakkiartulissaarlu.

Gassit kiammik uterartitsisut annertusisut
Gassit kiammik uterartitsisut pinngortarput makkununnga nukissiornitsigut: Qaammaqqutinut, angallannermut, errorsisarnernut, kiassarnermut allanullu tamanut  nukimmik pisariaqartitsunut. Inuit suliaannik tunngaveqarluni kissatsipiloorneq ukiuni kingullerni 50-ini sakkortuseriarsimaqaaq. Sermersuarmit qillikkanit paasisat takutippaat ukiuni kingullerni 650.000-ini pissusissamisoortutut akuusimasut annertusisimaqisut sulilu annertusiartuaarlutik.

CO2 nukiliornermit nukimmillu atuinermit
Europamit gassit kiammik uterartitsisut aniatitat 80 procent-ii nukiliorfinneersuusut Det Europæiske Miljøagenturip 2008-mi nalunaarutaani takuneqarsinnaavoq. Taamatut ingerlaannassagutta 2030-p tungaanut nukimmik atuineq 26 procent-imik qaffariassaaq, sulilu uulia assigisaalu nukiliuutaanerussallutik. 2005-imi Europami nukittut atugaasunit 8,6 procent-iinnaq nukioreersunit atugaavoq.

Inuit amerlassusiannut naleqqiullugu Kalaallit Nunaat CO2-mik Europap kitaani nunanisut aniatitsitigivoq

Immap sunniutaasoq annikillisarpaa
CO2-p aniatitatta ilaa, tassa 48 procent-ip missaa, imarpinnut ilannguttarpoq. Tamanna  kissatsipiloornaveersaataavoq, imarpiilli tigooraajuaannarsinnaanngillat.

Methangassip sunniut annertusisissinnaavaa
Sorpassuit Nunarsuup kissakkiartuaarnera sakkortusarsinnaavaat. Soorlu masarsuit nillertut sunnigaassapput qeriuaannartumillu natillit aajoralerlutik. Taamaalippat methangas annertoorsuaq anialissaaq kissatsinnerlu sakkortusilluni.

Illup naatitsiviup gassianik qerrussimanerup pitussimasaanik sumiiffinnit methangassimik aniatitsilernerup silap pissusaanik ajornartorsiut sakkortoorujussuarmik suli ajortisarsinnaavaa. Inernerisinnaasaa tassaavoq manna tikillugu kissassutsip qaffakkiartornissaa pillugu siulittuutaasut qatangiinnarneri. Pisussaasinnaasumi ilaatigut kalaallini tundramut tunngasuuvoq. Annertunermik atuarit uani